Kalevipoeg - Kolmas lugu

100

105

110

115

120

125

130

135

140

145

150

155

160

165

170

175

180

185

190

195

200

205

210

215

220

225

230

235

240

245

250

255

260

265

270

275

280

285

290

295

300

305

310

315

320

325

330

335

340

345

350

355

360

365

370

375

380

385

390

395

400

405

410

415

420

425

430

435

440

445

450

455

460

465

470

475

480

485

490

495

500

505

510

515

520

525

530

535

540

545

550

555

560

565

570

575

580

585

590

595

600

605

610

615

620

625

630

635

640

645

650

655

660

665

670

675

680

685

690

695

700

705

710

715

720

725

730

735

740

745

750

755

760

765

770

775

780

785

790

795

800

805

810

815

820

825

830

835

840

845

850

KOLMAS LUGU

Põualise pääva paistel

Istus mere kalda ääres

Kalevide noorem poega,

Vaatas laente lustimängi,

Vetevoode veeremista

Kerge tuule keeritusel.

Äkiliste ähvardelles

Puistas musta pilve põuest

Tuulehoogu tuiskamaie,

Pani laened paisumaie,

Kohisedes kerkimaie.

Äike sõitis raudasillal

Vaskeratusil vankriga,

Tuiskas tulda tulle'essa,

Sädemeida sõitenessa;

Pikker-taati põruteles

Kärinada käidanessa,

Viskas välku väledaste.

Kurjad vaimud kohkunessa

Kuulsid karistaja heale,

Põgenesid Pikse pakku

Laia mere laenetesse;

Hüüdes: "Äike, haisutele!

Pikker, pista nina p-!"

Hüppasivad kõrgelt kaldalt

Kukerpalli mere põhja,

Vahtus vetevoodiessa.

Kalevide poega kargas

Nende jälgil laenetesse,

Langes kotka kiirusela

Kurjalaiste kaela peale;

Püüdis neid kui vähke urkast

Kauni kaelakoti täie.

Mere pinda tõusenessa

Ujus kangelase poega

Tüki kalda ligemale,

Paiskas kotist kurjalaisi

Võimsal viskel kalda peale

Pikse raudavitsa alla,

Kus neid puruks kolgitie,

Hundi roaks hukatie.

__________

Kalevide vennikesed

Läinud kodunt kolmekeste

Lustil metsa luusimaie,

Eit oli jäänud üksinessa

Koju kirstu kaitsejaks,

Varakambri varjajaks,

Taalderi-toale tugiksa.

Eit pani paja tulele,

Keetis rooga poegadele,

Kohendas tulda korrale,

Kaitses tulekibemeida,

Et ei leeke peaseks lakke,

Kirg ei lennaks katuksele.

Nii on sõlgirinna seadus,

Leekuningana kohus.

Kalevide noored pojad

Läinud metsa luusimaie,

Linnu jälgesi ajama,

Karu jälgi otsimaie,

Põdra jälgi püüdemaie,

Metsahärga vaatamaie,

Metsakriimu kiusamaie.

Karu oli kaeras käinud,

Mesipuiel võõrsis olnud,

Põdra nähtud põllu ääres,

Hunta hulges karjamaale,

Raatmaal rohkest rebasida,

Jäätmaal palju jänesida.

Oli neil kolm koerukesta;

Üks oli Irmi, teine Armi,

Kolmas murdja Mustukene.

Pojad olid metsapaksus

Koerte jälgil karu leidnud,

Mesikäpa männikusta.

Kiskus Irmi, katkes Armi,

Murdis maha Mustukene;

Koerad said karu kättele.

Noorem venda, poisikene,

Köitis karu üle õla

Jalgupidi rippumaie;

Tahtis kanda koduje

Liha söögiks, nahka katteks.

Pojad läksid põllu peale,

Läksid laanest lagedale;

Seal tuli vasta sarviline,

Vana põder vennikene.

Koerad põdra kiskumaie,

Sarvilista surmamaie;

Kiskus Irmi, katkes Armi,

Murdis maha Mustukene;

Koerad said põdra kättele.

Noorem venda, poisikene,

Viskas põdra üle piha

Karu kõrva rippumaie;

Tahtis kanda koduje,

Liha söögiks, nahka katteks.

Pojad läksid kuusikusse

Metsahärga püüdemaie;

Palus olid metsapulli

Koerte jälgil mehed leidnud.

Kiskus Irmi, katkes Armi,

Murdis maha Mustukene;

Koerad said härja kättele.

Noorem venda, poisikene,

Sidus härja sarvipidi

Üle õla rippumaie;

Tahtis viia koduje,

Liha söögiks, nahka katteks.

Kalevide kanged pojad,

Läksid lustil laane poole,

Põõsastikku paksuessa;

Seal tulihulka huntisida,

Kari kõrvekutsikuida.

Koerad hunta kiskumaie,

Metsalisi murdemaie.

Kiskus Irmi, katkes Armi,

Murdis maha Mustukene;

Tapsivad tosina-kaupa.

Noorem venda, poisikene,

Hakkas hunta nülgimaie,

Nülgis tosinada neli,

Hakkas viiet nülgimaie:

Vennad koju kippumaie.

Noorem venda võttis nahad,

Viskas kimpus üle küüru

Karu selga katte'eksa;

Tahtis kanda koduje.

Pojad käisid metsa teeda,

Penikoorma palu teeda;

Seal tuli vasta seltsikene,

Kaunis kari rebasida.

Koerad rebasi kiskuma.

Kiskus Irmi, katkes Armi,

Murdis maha Mustukene;

Tapsivad tosina-kaupa,

Surmasivad sadandala.

Noorem venda, poisikene,

Rebasida nülgimaie;

Nülgis tosinada neli,

Hakkas viiet nülgimaie:

Vennad aga koju kippuma.

Noorem venda võttis nahad,

Viskas kimpus üle küüru

Põdra selga paunaksa.

Kalevide kanged pojad

Kõndisivad metsa teeda,

Penikoorma palu teeda;

Juhtus kari jänesida

Neile vasta nurme peale.

Koerad jänesi kiskuma,

Murdma haaviku-emandaid.

Kiskus Irmi, katkes Armi,

Murdis maha Mustukene;

Tapsid tosinate kaupa,

Surmasivad sadandala.

Noorem venda, poisikene,

Jänesida nülgimaie,

Nülgis tosinada neli,

Hakkas viiet nülgimaie:

Vennad kippusid koduje.

Noorem venda võttis nahad,

Viskas kimpus üle küüru

Härja selga sadulaksa.

Siis aga vennad kolmekeste

Koju poole kõndimaie.

__________

Oh sa kaval kosilane,

Pettelikku peiukene!

Kust sa teadsid seie tulla?

Kust sa mõistsid üle kalju,

Üle laia laenetela,

Oskasid üle orude,

Märkasid üle mägede

Teeda taalderi talusse,

Rada penningi peresse?

Küll sa kaval kosilane,

Pettelikku peiukene,

Sestap tundsid seie tulla

Kargades üle kaljude,

Lennates üle laenete!

Sestap teadsid seie saada,

Oskasid üle orude,

Märkasid üle mägede

Seie Kalevi koduje,

Seie penningi peresse,

Vana taalderi taluda:

Hõbenupp oli õuessani,

Kaks oli varakamberila,

Kolm oli aida katuksela,

Viis oli vainu väravila,

Kuus oli karjakoppelila.

Sestap peigu leidis teeda,

Sestap petis oskas tulla

Kalevi lese kodaje,

Kui ei kotka poegi kodu,

Kõvernokke ei pesassa

Eite olnud kaitsemassa.

Soome tuuslar, tuuletarka!

Küll sa sala sobitusel,

Petisnõude pidamistel

Pääda rohkest' raskendasid:

Kuida leske kiusamaie?

Küll sa valv'sid varjulisel

Kalda kalju rünka taga:

Kuida Kalevide talus

Asju korda kohendati.

Küll sa, kaval kosilane,

Pettelikku peiukene,

Ootsid osavamat aega,

Sündsamada silmapilku,

Kalevide kallist leske

Kurjal kombel kimbutada,

Nõdra naista võrgutada.

Lootsik seisis luurimaies,

Paati kalju varjul peidus.

Sina petis ise paadis

Vara, hilja valvamaies.

Soome tuuslar, tuuletarka,

Istus paadis parajalta,

Kui olid pojad kodunt läinud

Lustil metsa luusimaie.

Tuuletarka tundanesse,

Kuida eite kaitsemata,

Vägeva käe varjamata

Üksipäine koju jäänud,

Kus ei abi olnud ood'ta,

Lastest toetust ei loota.

Kodunt läinud kotkapojad,

Kaugel lennand kaarnakesed

Võind ei eide kisendusi,

Hädas appi hüüdemisi,

Kiuste küüsil kiljatusi

Mitte kõrvul kuuldanessa.

Tuuslar mõtles, tuuletarka:

Nüüdap vara varga volil!

Tuba jäetud toeta,

Hoone seinad katukseta

Iga tuule tuisatusel,

Vetevoode veeretusel.

Pesast lennud kõvernokad,

Kõvernokad, raudaküüned,

Nüüdap voli varga väela,

Võimus võttevala käela.

Soome tuuslar, tuuletarka,

Tõukas paati kalju tagant

Lootsikuda lagedale;

Seadis mõlad sõudemaie,

Aerud paati ajamaie,

Laenesida lõhkumaie,

Pani purjed paisumaie,

Tuule puhkel tõmbamaie.

Lootsik kõikus laente pinnal

Vete kiigel veeretelles,

Kiikus kõigul ranna poole,

Kalevide talu poole.

Soome tuuslar, tuuletarka,

Ajas paadi kalda ääre

Kalevide kopli alla,

Peitis paati varjupaika

Kalevi kalmu ligidale,

Kargas ise kergel sammul

Kaljulise kalda peale,

Kus ta vargateede jälgil,

Röövelkäigi radadele

Muru varjul roomaskülle,

Kivi taga kükakülle

Nii kui kassi lindu püüdes

Toa ligemale liuges.

Sala roomas Soome tuuslar

Kalevi talu väravasse,

Kargas lipsti! kanna peale,

Virgult jala varvastele,

Sammus julgest' üle õue,

Astus ukse esikusse;

Silmas korra üle sanga,

Enne kui tormas tubaje.

Leske istus leeaugul,

Kulpi segas leemepada;

Ehmatanud eidekene

Saand ei aega vasta panna.

Soome tuuslar, tuuletarka,

Võttis leske väekaupa

Varga kaisu kammitsasse,

Ajas kiskjad kulliküüned

Valusaste eide vöössa,

Tahtis leske lootsikusse,

Varga saaki paati viia.

Ehk küll Linda, karske leske,

Tugevaste vasta tõrkus,

Röövelile rusikada,

Kiusajale küüsi näitas,

Hammastesta abi püüdis:

Siiski vaus vaese võimus,

Rauges lese närtsind rammu

Varga väe volila,

Sortsi sõnade sidela,

Miska rammu raugastelles,

Miska kangust kütkendelles

Lese võimu vangi võttis.

Soome tuuslar, tuuletarka,

Oli rikas sortsisõnul,

Osav sõnu seadanessa:

Oskas sada salasõnu,

Teise saja tarku sõnu,

Kolmandama kangemaida

Kangusele kosutuseks,

Rammusele rohkenduseks,

Võimusele vägevuseks.

Teadis tuhat teisi sõnu,

Salasõnu rammu raugeks,

Võimustuse väsinduseks,

Tugevuse tülpimiseks:

Miska rammu kammitsasse,

Võimu vangipaelu pani.

Linda, vaese lesekese,

Kisenduse kiljatused,

Hädas appi hüüdemised

Tuiskasivad tuuletiivul,

Langesivad laenetesse,

Roidusivad rägastikku,

Vausid metsa varjudesse,

Kustusivad kaljudesse:

Aga appi hüüdemista

Poegile ei kõrva puutund.

Linda palus ainekeelil,

Palus peastmist tuuslarilta,

Palus appi metsalisi,

Appi häida inimesi,

Palus appi võõrikuida

Varjajaida vaimusida,

Palus appi kaasa kuju,

Appi hüva jumalaida,

Ohkas aga Uku poole,

Vanaisa varju poole!

Soome tuuslar, tuuletarka,

Salasõna sõlmil rikas,

Toppis kinni kõrvakuulmed,

Et ei lese härdad palved,

Hädakisa kiljatused

Meelt ei hakkaks eksitama.

Jumalate valval heldus,

Võimsamate vägev voli,

Kangemate käte kaitsus

Kuulid Linda kutsumista,

Lese leina-ohkamista,

Ainekeelil hüüdemisi.

Vanataadi tallitusel

Pidi abi pilve'esta,

Tulu tuulest tulemaie.

Soome tuuslar, tuuletarka,

Oli sammud varga saagil

Iru mäele sirutanud.

Tahtis mäelta teeda võtta

Otsekohe mere poole,

Kus tal paati ootamaies.

Äike astus äkiliste

Ähvardelles röövli teele,

Pikker põrutas pilvesta!

Raskel sammul raudasillal

Sõitis Vanaisa vanker,

Tuiskas tulda tugevaste.

Soome tuuslar, tuuletarka,

Langes minestuse kätte,

Varjusurma alla vangi.

Välk oli võtnud keha võimu,

Tundmust hoopis tuimendanud:

Seks ta langes surnu sarna

Mäele maha muru peale.

Varjuandejate vägi,

Taevaliste kindel tugi

Peastsid Kalevide lese,

Kulli küüsist linnukese.

Lendev-kiirusega loodi

Kalevide karske leske

Kõrgeks kaljukivi-pakuks,

Kivisambaks Iru mäele.

Elu paelukesed peasid

Lahti pikast leinapiinast,

Laiast mure lepikusta,

Kurvastuse kuusikusta.

Ega saanud lese sängi

Soome tuuslar solkimaie,

Soome tuuslar, tuuletarka,

Ärkas tüki aja pärast

Raske minestuse paelust,

Varjusurma vangistusest.

Selitelles silmasida,

Laugusida laiendelles,

Vaatas tema ümberringi,

Kas ehk kuskil jälgi näha,

Kuhu leske Linda läinud,

Kodukanake kadunud.

Aga lesk jäi leidemata,

Tedre tütar teademata,

Kaljuks moondud kodukana,

Linda, Kalevide leske,

Võite täna tunnistada,

Selgelt oma silmil näha.

Iru mäe peal istub leske,

Tedre munast hautud tütar,

Istub Linda maantee ligi,

Kuida linnaskäijad teadvad,

Ehk küll selle põlve lastel,

Tänapäivisil tuimusel

Linda nimi meelest läinud.

Rahvas kutsub kivipakku

Enamiste I r u ä m m a k s.

Esimest kord linnas käijad

Peavad vana seadust mööda

Iru ämma teretama,

Austades ämma pähä

Poisid kübara panema.

Ehk küll kivipakukesel

Elu nähtavalt ei leita,

Ega paigast liikumista,

Siiski vanarahva sõudel,

Targemate teadusela

Mõnda kuuldu külvatie,

Mõnda sõnum sahatie:

Kuida kivipaku rüppes

Salavõim peab siginema,

Imevägi idanema.

Kes on ämma mäe kaldalt

Õhtul orgu veeretanud,

Leiab teisel hommikula

Teda jälle vanas paigas

Seisma, kus ta enne seisnud.

Sellepärast, pojukene,

Mine ämma austama,

Tedre tütart teretama!

Pane kübar ämma pähä,

Hakka eide kaelast kinni:

Sest ei tõuse sulle süüda,

Laiemaida laitusida!

__________

Kalevi pojad kolmekeste

Kõndisivad lustikäiki,

Mööda rõõmuradasida,

Käisid mööda lagedada,

Mööda nõmme nõtkandile,

Mööda sooda sõtkütile;

Seal tuli vasta neli metsa,

Neli saledad salkusi.

Üks oli kulla kuusemetsa,

Teine tarka tammemetsa,

Kolmas kena kasemetsa,

Neljas leske lepametsa.

Mis oli kulla kuusemetsa,

See'p see kuningate metsa;

Mis oli tarka tammemetsa,

See'p see Taara enda metsa;

Mis oli kena kaskemetsa,

See'p see kudruskaelte metsa;

Mis oli leske lepametsa,

See'p see leinajate metsa,

Kurva laste varjupaika.

Vanem venda, vennikene,

Istus maha kuusikusse,

Kuningate ilumetsa,

Kuldakuuse vaiba alla;

Laskis laulu lendamaie,

Tugevama tõusemaie:

Laulis lehed lehtapuusse

Hiilgadelles haljetama,

Hõiskas okkad okaspuusse

Siidi ilul siramaie,

Laulis käbid kuuskedesse

Pääva paistel punetama,

Tõrukesed tammedesse,

Kenad urvad kaskedesse,

Hõiskas õilme-urvakesed

Õilmepuiela iluksa,

Pääva paistel paisumaie,

Kuude valgel kasvamaie;

Laulis, et metsad mürasid,

Lagedad aga laksatasid,

Kõrved vasta kostalesid:

Kungla kuninga tütterid

Noorta meesta nuttasivad.

Teine venda, vennikene,

Istus maha kaasikusse,

Leinakase hõlma alla;

Laskis laulu lendamaie,

Tugevama tõusemaie,

Vägevama veeremaie,

Laulis õilmed õitsemaie,

Lilleõilmed läikimaie,

Laulis vilja välja peale,

Hõiskas õunad õunapuusse,

Sarapuissa pähkelaida,

Laulis marjad vislapuusse,

Maasikad madalad murusse,

Sinikad samblasoosse,

Pohlakad palu äärtele,

Murakaida mätastele,

Kobaraida pihlapuusse.

Laulis, et metsad mürasid,

Lagedad aga laksatasid,

Rägästikud raksatasid,

Kõrved vasta kostalesid.

Näkineiud, neitsikesed,

Noorta meesta nuttasivad.

Kolmas venda, vennikene,

Istus maha tammikusse,

Vanaisa ilumetsa,

Targa tamme hõlma alla;

Laskis laulu lendamaie,

Tugevama tõusemaie,

Vägevama veeremaie,

Tulisema tuiskamaie!

Laulis linnud lepikusse,

Laulukanad kaasikusse,

Laulukuked kuusikusse,

Mõistelinnud männikusse,

Targad linnud tammikusse,

Hõiskas puie ladvadesse

Kägusida kukkumaie,

Tuikesi tuikamaie;

Laulis räästad rägastikku,

Pesilinnud põõsastikku,

Lõukesed lagedale,

Pääsukesed päävapaiste;

Laulis luiked laenetessa,

Pardid parve äärdane,

Haned aga allikale;

Hõiskas kena künnilinnu

Ööde iluks hõiskamaie,

Videvikul vilistama,

Enne koitu healitsema.

Laulis, et mered mürasid,

Kaljud vasta kärasivad,

Puie ladvad paenusivad,

Mäekingud kõikusivad,

Pilved lausa lõhkesivad,

Taevas aga tarka kuulis.

Metshalia ainus tütar ,

Metsapiigad, peenikesed,

Kuldahiuksil näkineitsid

Nuttasivad noorta meesta:

"Oleks see mehe meiela,

Kasvaks meile kaasaliseks!"

__________

Puie ladvil seistes päike,

Lahedama tuule õhku

Veeretelles õhtu vilu

Kuulutasid pääva kustu,

Lustipidamise lõppu;

Tuletasid meeste meele

Koju poole käidanessa.

Noorem venda, vennikene,

Kandis metsasaagi koorma,

Mis ei õlgasi muljunud,

Ega piinanud pihtasi.

Mehed tõt'sid kolmekeste

Üle laia lagedaida

Kiirel sammul koju poole;

Seadsid silmad sihtimaie,

Suitsu-tähte tunnistama:

Kas ehk leelta keedukatal,

Pada auru välja paiskaks;

Aga suits ei tõusnud silma,

Mehed tõt'sid kolmekeste

Üle laia liivikuda

Kiirest koju ligemale;

Seadsid silmad sihtimaie,

Olvist suitsu otsimaie,

Leelta auru vaatamaie,

Aga suits ei tõusnud silma,

Ega paistnud leemepajalt

Avaldava aurukesta.

Mehed jõudsid õue alla,

Veeresivad väravale,

Läksid lendes üle muru

Usinaste ukse ette,

Läksid kiirest lävedele.

Kustund tule kibemetest,

Suitsuahtrast leeaugust

Märkasivad mehepojad:

Kuida leekuningana,

Valvil silmil tulevahti

Kodunt ära kadunud.

Noorem poega pajatama:

"Jõgi jookseb kõvera,

Teede käigid lähvad metsa,

Ei ole lugu õigelta.

Õuevärav seisab vallal',

Lahti jäänud toa uksed,

Võerad sammud murupinnal

Kuulutavad kurba lugu,

Õnnetuma juhtumista."

Pojad puhusivad healed,

Hõisku tuulde tõusemaie,

Saatsid vaiksel õhtu viiul

Kutsumista kaugusela:

Hüüa vasta, eidekene!

Kosta vasta, kullakene,

Laula vasta, linnukene,

Tõsta healta, tedrekene!"

Aga eit ei teinud healta,

Sõudnud vasta ei sõnakest,

Kostis vasta kõversilma,

Kutsus vasta laia kõrbe,

Laulis vasta laanemetsa,

Hüüdis vasta Hiiusaari,

Kukkus vasta Kuresaari.

Pojad puhusivad healed,

Hõisku teistkord tõusemaie,

Saatsid vaiksel õhtu vilul

Kutsumised kauge'ele:

"Hüüa vasta, eidekene!

Kuku vasta, käukene,

Laula vasta, luikekene,

Tõsta healta, tedre tütar!"

Aga eit ei kostnud vasta,

Teind ei healta tedrekene.

Kostsid vasta merekaldad,

Kukkusivad kaljuseinad,

Laulid vasta merelaened,

Hüüdis vasta tuulehoogu.

Pojad puhusivad healed,

Kutsumised kolmat korda,

Saatsid vaiksel õhtu vilul

Kutsumised kauge'ele:

"Hüüa vasta, eidekene!

Kõõrutele, kodukana,

Laula vasta, kadund leske,

Kosta meie kutsu vasta,

Laste lahke laulu vasta!"

Aga eit ei kostnud vasta,

Teind ei healta tedrekene,

Kõõrutand ei kodukana,

Ega laulnud luikekene.

Kuhu heali kuulunesse,

Senna kaljud katkenesse,

Kuhu kutsu kostalekse,

Senna metsad murdanesse,

Kuhu helki lendanesse,

Senna laened langenesse,

Pilved pikila lõhkevad.

Ei oln'd leida eidekesta,

Kuulda kana kõõrutusta,

Kuulda tedre kudrutamist,

Käukese kukkumista:

Kusagilta murumaalta,

Suuremasta samblasoosta,

Laia mere laenetesta,

Põõsastiku paksudesta,

Ega kõrve keske'elta.

Õhk jäi vaikseks, tuuled tukku,

Uinusesse kõik see ilma.

Vennad läksid väravasta,

Läksid seltsis alla õue,

Kolmekeste koppelisse:

Eide jälgi otsimaie,

Varga teeda vaatamaie,

Üks neist veeres vainuele,

Teine kõndis koppelisse,

Kolmas mere kalda peale.

Vanem venda, vennikene,

Kesse veeres vainuele,

See ei leidnud eide jälgi,

Ega saanud tunnismärki.

Teine venda, vennikene,

Kes see kõndis koppelisse,

See ei leidnud eide jälgi,

Ega röövli radasida,

Ega saanud tunnistähte,

Kuhu kana kadunesse,

Linnukene lendanesse.

Kolmas venda, vennikene,

Kesse läinud merekalda:

See sai selgeid märkisida,

Tõtelikku tunnistähte,

Kuhu hella eidekene,

Kodukana kadunesse,

Soome tuuslar, tuuletarka,

Oli laentelt lootsikuga

Paku-urka põgenenud;

Oli valval vahikorda

Laente langul lõpetanud,

Kus ta mitu pikka pääva,

Mitu pimedada ööda,

Videviku viivitusel

Vargasaagil valvamaies.

Meestel kasvis kartlik mure,

Mitu mõtted ema kohta:

Kas ehk kaval kosilane,

Pettelikku peiukene,

Eite kippund kimbatama,

Varga küüsil võrgutama.

Vanem venda pajatelles

Pani sõna sõudevale:

"Läki leiba võttemaie,

Õhturooga otsimaie,

Väsind keha karastama.

Heidame siis puhkamaie,

Ehk saab usin unenägu

Eide jälgi näitamale;

Lähme homme otsimaie."

Teine venda pajatelles

Pani sõna sõudevalle:

"Sängi rüppes suikunessa

Võib ehk taevaliku tarkus,

Uku unes ilmutada,

Kuda jälgi kaste kannul,

Udupilve palistusel

Kadund eidest kätte saame,

Kuda kallist kodukana,

Lendu läinud linnukesta

Kulli küüsist peasta võime."

Pärast nõude pidamista,

Targa aru arvamista

Venitasid kaksi venda

Väsind keha karastama.

Noorem venda, vennikene,

Kalevide kallim poega,

Lese leina lepitaja,

Kurvastuse kustutaja:

Oli mõtteid teise teele,

Arvamisi ise radal

Lendamaie läkitanud.

Kallis kange mehe poega

Nõnda mõtteid mõlguteles:

"Tänasida toimetusi

Ära viska homse varna;

Igal pääval omad ikked,

Tunnil omad toimetused,

Murekoorma muljutused,

Omad soovituste sõuded.

Tahad tunnist tulu saada,

Õnnekesta õngitseda,

Ära võta aega viita,

Kauemini kõheldada.

Kiirel käivad õnne sammud,

Viitjal viisi viletsusta,

Kõheldajal kuusi koormat,

Seitse salasõlmitusta."

Kalli eide kadumine

Kurvastas mehe meelekest,

Kurnas südant murekoorem.

Kui nüüd vennad kahekeste

Sängis keha sirutasid,

Siisap tõttas noorem poega

Üle läve ukse ette,

Kargas kergelt üle muru,

Veeres virgult vainuele.

Seal aga sammu seisatelles

Käänas siis isa kalmule.

Kalevide kallim poega

Astub isa haua peale,

Istub kalmukünka peale,

Kurba südant kergitama.

Isa hauasta küsima:

"Kesse liigub peale liiva,

Kesse astub peale haua?

Sõmer kukub silma peale,

Kruusi langeb kulmudele."

Poega mõistab, kostab vasta:

"Noorem poega, poisikene,

See'p see liigub peale liiva,

See'p see astub peale haua,

Istub mure muljutusel

Kadund isa kalmukünkal.

Tõuse üles, taadikene!

Ärka üles, isakene!

Tule teeda näitamaie,

Kuhu eite kadunesse!"

Isa kostab mätta aita,

Taati kalmusta kõneleb,

Mulla aita tõstab heale:

"Ei või tõusta, poega noori,

Ei või tõusta, ei ärata!

Kalju rõhub peale rinna,

Kivi raske peale keha;

Kulmu katvad kullerkupud,

Silmi katvad sinililled,

Punalilled palgesida.

Tuuled juhtigu sull' teeda,

Õhud õrnad õpetagu,

Taevatähed andku tarkust!"

Poega tõttas kiirel sammul,

Astme lennul mere poole,

Kõrge kaljukalda peale:

Eide jälgi otsimaie,

Kadund kana püüdemaie.

Paik, kus enne seisnud paati,

Lootsik ala luuril olnud:

Seisis tühi kui pühitud,

Kalevide kallim poega

Vaatas kõrgeita kaljuita

Ehavalgel mere peale,

Laskis silmad laenetele;

Vaatas kunni silma kestis,

Vaate tiivad ulatasid:

Kas ehk kuskil mere pinnal,

Laia laente langutusel

Varga jälgi maha jäänud!

Kas ehk kuskil tunnistähte,

Midagi ehk isemärki

Röövli riisumista näitaks:

Kas ei kadund eide kanda,

Jala varvas märki jätnud,

Rada kuskil rajatanud!

Laene veeres laene jälgil,

Vetevoode veeretusel,

Kiigel kalda kalju vasta,

Lõhkes vahtus kalda vasta,

Tuisatelles vete tolmu!

Aga muud ei märki olnud,

Sõnumid ei keegi toonud:

Kesse täna laente langul,

Vetepinnal veeretelles

Salateel käind sõitemaies.

Tähed taevast sirasivad

Lahkel silmal laente peale,

Aga keelt ei olnud kuskil,

Sõna kellelgi ei suussa.

Nõnda langev laentemängi,

Vetepinna veerlemine

Ikka ühel ilul kiigub,

Ega küsi iial, kesse

Täna tema niiskes rüppes,

Märjas kaisus surma leidnud!

Laente kiikuv lustimängi,

Vete kena veerlemine,

Taevast vaatvad tähesilmad:

Need ei küsi meie rõõmu,

Küsi meie kurvastusi!

Laene veereb laene jälgil,

Vetevoode veeretusel,

Kiigel kalda kalju vasta,

Lõhkeb vahtus vasta kallast,

Tuisatelles vete tolmu,

Märga auru kallastele;

Aga ei too sõnumida,

Kostmist iial küsijale,

Laene veereb laene jälgil,

Vetevoode veeretusel,

Kiigel kalda kalju vasta,

Lõhkeb vahtus vasta kallast!

Meie elu-laenekesed

Veeretavad õhtu vilul

Kõikudelles kalmukünka,

Mättamuru vaiba alla;

Tähesilmad vaatvad taevast,

Kuu vaatab kõrge'elta,

Päike paistab rõõmu-palgel

Lahkujaida, magajaida.

Aga keelt ei ole kalmul,

Sõna iial tähte suussa,

Kuu ei oska kõneleda,

Ega päike pajatada,

Küsijale vastust anda.